Oota!

See on juba lõppenud aga ootusärev pilk on ikka homsesse suunatud. Kahtlev, ekslev... ent siiski.

Kui ma peaks elama praeguses hetkes aja peatudes, siis minu sisemuses olev närimine sööks mind mingi aja jooksul lihtsalt ära!

Külma tulekul

Hetkelised kahetsushood ei lase enam rahulikult olla. Kas on üldse vahet, kus ja kui palju sa valesti tegid? Valesti on tehtud niivõinaa. Või ehk oli just õige tegu? Kahjuks sellise meeleolu jätkudes kaua ma enam ärkvel ja roheline ei püsi. Kukun sügisese närbunud lehena puu otsast maapinnale surema.

Öö täis...

.. lilli, tequilat, bingo lotot, väikest autot Vallibaari ees, ühikarahvast ja meeldivat seltskonda. Eilne õhtu läks peaaegu korda. :|

Waking up is the hardest part

Kibestunult mõtlen, et see oligi nii tulevikku ette kirjutatud. Sama kibestunult ütlen endale, et see jätkates jääbki nii.

Vahel soovin, et inimesel ei jätkuks mõistust saamaks ajsadest aru.

Just giving up!

It's not allowed to slap my mind

unforgivable!

How can it feel this wrong

Veel pole altarile toodud sinu lõõma- Hingelindu

Ma annaks KÕIK kui sellest abi oleks!

Kes hävitas?

Lihtsalt sõnatu ja nutetud

Laula mulle tulevik

või vii minevik vaikusega...

Võta see tunne

Kisub ja nagu midagi näriks. Kui lapsepõlves õhtu enne sünnipäeva. Ilma põhjuseta. Seda enam on kartust ja hirmu. Midagi oleks nagu valesti. Aga ei ole! Kõik on paigas, enamus on paigas. Olen rahul lõppude-lõpuks, kuigi tulevik on hägune ja etteteadmata. Ma ei tea. Ma ei oska aimatagi...