Teeme Helenast laulu

Mis minus muutus, ma ei tea. Aga aeg on teine ja mina samamoodi. Isegi inimesed on totaalselt teisest maailmast kui enne- küll sama katkised kuid teisiti. Nendega on meeldiv. Lihtsalt kuulata kuidas inimesed teevad tõelist kunsti oma musitseerimisoskusega on natuke teine kui suvaliste inimestega mööda klubisid tiirutada ja arvata, et selline eluviis teeb elamise väärtuslikumaks ja inimesed õnnelikuks. Ei tee.
Hetkel valdab mind väsimusest ja magamatusest tingitud uimasus ja tuikav torkimine kuskil. Ja seda ei saa ravida millegi muuga kui lihtsalt aeg maha võtta ja korda oma mõttemaailmas luua.

Ma olen unenäovabrik!

Jhaa

Mul on nii kahju, et kõik on nii vale.

Ja samas olen õnnelik, et on inimesi, kes selle vale parandavad õigega minu mõtetes.

You fill up my senses, come fill me again

Niikaua kui ma kõikusin kahe erinevuse vahel, on mind lõpuks muudetud. Ma leidsin endale suuna. Viimased 3 ööd muutsid mind. Ehk ka päevane aeg. Ja hommik.
Ma olen leidnud endale armastuse. Ma olen pannud toime näppamise, mille ma heastan täna, kuid mis on arusaamatu ja naljakas. Ma olen viibinud koos mitme eri seltskonnaga, ja ma olen nautinud seda kõike mis on toimunud.

Kõigepealt, arusaamatus. Miks ma võtsin selle kuuma kohvi täis tassi. Kuidas sai kuum kohv tassi sisse? Kuidas ma tahtsin tassi tagastada, teadmata kus ma olin või kes seal olid? Nimelt eile kindlast pubist läbi minnes märkasin tassiomanikku. Vabandasin ja tagastan talle täna kruusi. Tema naeris.

Olnud juba 34 tundi järjest ärkvel helistas mulle rastapatsidega Rasmus. Ja ma olin nõus tema ettepanekuga minna tema seltskonda. Olles suhteliselt skeptiline, magamata, läksin Tallinn-Väikse keldrikorterisse. Ma ei kahetsenud kordagi, et olin tulnud. Seltskond koosnes bitlasest kitarristist, Eesti parimast meeslauljast, Imrest- samuti laulja-kitarrist ning veel paarist laulja- kitarristist, kahest tüdrukust, paarist tundmatust ja kahest kitarrist. Üks neist katkise keelega. Ning kõik nad olid segu hipidest ja rokkaritest. Ja öö mõõduski viina, suitsu ja kitarri saatel laulmistega. Mina algul kuulates, siis huviga kuulates ja lõpuks kuulasin ma lummatult. Eriti neid kahte esieelmainitud. Ja siis ma armusin. Kõik lahkusid üksteise järel ning mina ainsa publikuna (oli ka magav rasmus) lihtsalt kuulasin neid kaht. Ja kõik mis nad tegid, ei ole võrreldav tavalise esinemisega. Ma olin nende mõju all ka hommikuks koju jõudes. Ja olen siiamaani. Ja eilne viis taaskohtumisele jälle sammu lähemale.

See 44 tundi ärkvel olekut ei tundunud 44 tunnina. Ma istuks mitu ööpäeva järjest neid kuulates. Nemad on minu narkootikum. Keegi teine seda ei mõista ja polegi vaja.

Anne's song
Lennon- Love
Radiohead-Creep

Mineviku meenutused

Olen millegipärast oma mitme aasta tagust "päevikut" hoidnud Tallinnas, enda lähedal. Mitte et ma seda loeks, vaid et keegi teine seda ei teeks. Olen üritanud seda korduvalt ära visata, kuid on mõningad seigad, mida ma ära visata ei tahaks, et ma vähemalt mingi aeg neid mäletaks. Seega vist on kõige targem need siia kirjutada.

Terves vihikus on päris toredaid mälestusi aga kuidagi...nii pubekalik sõnastus, et ma isegi kurbade kohtade ajal naersin.

Sõna-sõnalt päevikust

Aastavahetusest 2006-2007...
"...siis läksime vanaema majja. Seal oli nii külm. Alguses mina olin ühe teki all tugitoolis, Liis oli diivani peal. Pärast tõime kolmanda teki veel ja läksme mõlemad diivani peale. Ja siis rääkisime, et me muutume vahakujudeks ja meid pannakse Annu maja ette valvuriteks. Ja seda ka et meil külmub peer ka sisse ära. Siuke loll jutt oli..."

Enne jaanipäeva 2007a
"...Vahel on küll sellinne tunne et hakka või lesbiks, aga ei saa ka ju, kui naisi ikka ei armasta, ega ei hakka ka. Mul on isiklik huvi meessoost isikute vastu =) ..."

12 juuni 2007
"...Kallis päevik! Aita mind. Ma olen nii lootusetult armunud... aga kahte poissi..." ja jätkub arutelu nende kahe poisi üle.

Airport jami aeg 2007
"...siis rohukülla. Mina jäin sinna ööseks. (EMA ÄRA EDASI LOE!!!)..."-ilmselt ma olin kindel, et ema loeb minu päevikut

Päev peale Airport Jami 2007
"...Siis saatsime Rasmuse ära , siis saatsin Kajari ära & hakkasin jala rohukülla minema. Aga ma ei saanud hästi kõndida, sest ma olin laisk ja kingad hõõrusid... Kutsusin Kristjan Sk järgi. Enne kui ta jõudis, siis peatus mu juures 1 auto ja sealt tuli välja 1 mees, kellel oli käes dalmaatsiakoerakujuline käpik. Siis ta mängis sellega ja rääkis "Tere, mina olen väike dalmaatsia koer ja ma tahan sinuga suhelda."...""...Kutsus mind kaasa ja tahtis mind auto peale võtta aga ma ütlesin, et mul tuleb sõber järgi. Siis ta niutsus veidi ja läks ära..."

21.juuni.2007
"...käisime poes ja Kiisa ja Kajar ostsid kabipulki, mis meie Anettiga enamus ära sõime. Siis istusime kaupsi ette pingile. Seal istusid 2 vanamutti meie kõrval ja loopisid midagi tuvidele. Lõpuks Kiisal viskas nende vadistamine üle ja ostis poest 1 saia. Siis hakkas suuri saiatükke loopima ise karjus "SÄH VÕTKE, VÕTKE!" See oli nii naljakas ja nende vanamuttide naeratused olid ikka võimatud...""... kuna Siilile tuvid kohe üdlse ei meeldinud, kiusas Kiisa teda ja loopis saiatükke Siili jalgade juurde...""...ütles et ma tema juurde ööseks jääks, aga ma ütlesin et jään juba Anetti juurde. Siis ta ütles Anettile et tulgu Anett tema juurde, et siis Ma pean kaasa minema, aga Anett ütles, et läheb juba Kajari juurde. Lõpuks K kutsus Kajari ka enda juurde ööseks, sest siis tuleksime Anettiga mõlemad kaasa...""...Kiisa ütles et Kajar ja mina oleme mõlemad ta naised. Ma ütlesin et mina teen süüa ja hoian lapsi & Kajar on voodinaine... Siis Kiisa ütles, et nad ei saa Kajariga lapsi. Ma pakkusin katseklaasilapsi ja Kiisa ütles, et Kajar on ka katseklaasilaps sest tal pole naba..."
Natuke hiljem sel õhtul, hoopis teises kohas..
"...seal hakkasime tõde ja tegu mängima, mis kujunes teoks ja teoks. Kui tegu ei tee, tuli midagi seljast ära võtta (kusjuures sokid olid kokku 1 asi) Jõime Gabrieli(vist, või oli see Aramis) veega ja mängisime. Algul olid asjad lebod...""...lõpuks pidi üks poiss keelega teiselt naba juurest kurguni tõmbama ja poiss poisile musi tegema. Asi läks nii kaugele, et riideid seljast võttes olid kõik poisid juba üleni alasti, meie Anettiga mõlemad pesu väel. Mäng lõppes sellega kui ma keeldusin rinnakaid või trussikuid seljast ära võtmast...""...aga leppisime kokku, et mäng jääb ainult meie 6 vahele. Kuigi Anett juba raudselt rääkis Rainale..."

27.juuni.2007
"...nüüdsest olen Erko ori. Ta maksab mulle tunnis 2.50, et ma ta lähedal püsiks ja süüa teeks, kui vaja...""...Ta on hommikul ilma meigita päris orav. Oranz ja suure sabaga..."

4 juuli 2007.
Käisime korra poes, ostsime õllet ja zebraginne. Siis läksime lossiplatsile tagasi. Istusime mäe peal. Järsku Kiisa jooksis minema ja tuli tagasi siil käes. No see loom...""...mina viisin ta pärast tagasi, panin ta maha, siil raputas end ja läks minema..."

18.juuli.2007
"...Elan Haapsalus..."

Edasi tuleb Mälutalu, petmised, nutmised, peod, reetmised, naermised, lähedus ja kõik sarnane. Ja peale Haapsalut jätkub tekst põhimõtteliselt AINULT ühest inimesest. Iga postitus sisaldab ta nime.

"...ma olen ***** nime maininud 88 korda! :S..."

21.jaanuar.2008
"...Heiko ajas mu pea täna peeretama juhe jooksis nii kokku. :( Ütles et :"kes sa siis oled, kui sa võljur pole?" Ma ei saanud aru. "Aga kui ma võlur pole siis ma olengi võlur." ütles ta. Tema ja Jux on ka võlurid. Ehitavad sigatüüka kooli..."

Jaa kui tore... Selle päeviku lugemine pani mind jälle igatsema vanu Haapsalu aegu...